Helsingi on tõeline kunstisõbra paradiis, kus kohtuvad maailmakuulsate meistrite looming, kaasaegne kunst ning Soome ja Põhjamaade värsked väljapanekud. Ühenda oma järgmine linnareis kunstielamustega – vaata meie näitusesoovitusi ja planeeri oma kultuuriretk naaberpealinna!
Kunstipuhkus Helsingis – avasta linna põnevaimad näitused
Selle hooaja näitused:
-
Amos Rex
Näitus "Mäe teine külg" koondab Aafrika mandril ja afro-põhjamaade diasporaas tegutsevate kunstnike loomingut.
Väljas on ligi 60 teost 11 kunstnikult, sealhulgas tekstiilid, installatsioonid, videod, fotod, heliteosed, skulptuurid ja maalid. Kolm teost valmib spetsiaalselt selle näituse jaoks. Suurnäitus uurib, kuidas linnad ja tänapäevased maastikud kujundavad inimeste ja paikade vahelisi suhteid, tuues neid kas üksteisele lähemale või hoopis lahutades. Teosed käsitlevad liikumist ja linnaruumi, keelt ja suhtlust, ümbermõtestatud ajalugu ning võimalikke tulevikustsenaariume. Osalevad kunstnikud: Adji Dieye, Akinbode Akinbiyi, Emeka Ogboh, Ibrahim Mahama, Igshaan Adams, Jeannette Ehlers, Karl Ohiri, Liisa-Irmele's Liwata, Loulou Cherinet, Lungiswa Gqunta ja Sandra Mujinga.
Näitus jääb avatuks kuni 21. märtsini 2027.
Tasuta külastuspäev 3.12.2026.
-
Arhitektuuri- ja disainimuuseum

Aalto disain – heaolu vormid
Näitus käsitleb Aino, Alvar ja Elissa Aalto loomingut heaolu vaatenurgast ning toob esile, kuidas tugev keskendumine heaolule eristas Aaltosid nende kaasaegsetest disaineritest. Näitus kutsub vaatama klassikalisi teoseid uue pilguga ajastul, mil otsime kestlikke viise elamiseks ja heaolu saavutamiseks. Aaltod uuendasid modernset arhitektuuri ja disaini, asetades inimeste tervikliku heaolu oma loomingu keskmesse. Nende keskne arusaam oli, et heaolu sünnib tasakaalust inimese, looduse ja ehitatud keskkonna vahel ning et arhitektuuri ja disaini roll on seda seost toetada. Ajal, mil rõhutati efektiivsust ja ratsionalismi, oli selline lähenemine murranguline. Aaltode looming sai maailmakuulsaks klassikaks ning mõjutas püsivalt meie arusaama inimese ja keskkonna suhtest.
Näitus on avatud kuni 6. jaanuarini.
-
Ateneum

Põhjamaade naised ja esoteerika
Ateneumi näitus "Arcana Borealis" keskendub põhjamaade naiskunstnike loomingule ning selle seostele vaimsuse, looduse ja nähtamatute maailmadega. Esmakordselt tuuakse kokku kunstnikud, kelle töid on mõjutanud esoteerika, okultism ja muud alternatiivsed vaimsed suunad. Näitusel on esindatud nii tuntud kui ka vähemtuntud põhjamaade naiskunstnikud alates 19. sajandist kuni tänapäevani, sealhulgas Anna-Eva Bergman, Anna Cassel, Ilona Harima, Sonja Ferlov Mancoba, Maja Fjaestad, Hilma af Klint, Iria Leino, Outi Pieski, Laila Pullinen, Elga Sesemann ja Ellen Thesleff jt. Näituse kesksete teemadena tõusevad esile vaimu ja mateeria suhe, surmajärgse elu ja vaimumaailma küsimused ning püüd elada kooskõlas loodusega. "Arcana Borealis" paistab silma materjalide ja tehnikate rikkusega: eksponeeritud on tekstiilid, keraamika, metallgraafika, vitraažid ja mosaiigid.
Näitus on avatud kuni 28. veebruarini.
Tasuta külastuspäev 11.12.2026.
-
EMMA – Espoo Moodsa Kunsti Muuseum

Espoo Moodsa Kunsti Muuseum alustas oma 20. juubeliaastat näitusega "Otsides olevikku: Juurtetus" (In Search of the Present: On Rootlessness)
Muuseumi avarad saalid on muudetud mõtiskluse ja meelte kogemiste ruumiks. Näitus keskendub kuuluvuse ja juurtetuse temaatikale. 13 kaasaegse kunstniku installatsioonid ja kontseptuaalsed tööd uurivad, kuidas kunst loob sidet ümbritsevaga ajastul, mida iseloomustavad ebakindlust, liikuvus ja katkestatus. Näitusel esindatud kunstnikud: Marina Abramović, Haruka Kashima, Kimsooja, Tarik Kiswanson, Germaine Kruip, Ken Matsubara, Lydia Ourahmane, Helen Pashigian, Jani-Matti Salo, Dahn Võ, WAUHAUS x Reality Centre, Ian Wilson ja Maaria Wirkkala.
Avatud kuni 7. veebruarini 2027.
Tasuta sissepääs igal reedel alates kl 15.00.
-
HAM – Helsingi kunstimuuseum

Emma Talbot "Sa ei ole tähelepanu keskpunkt"
Helsingi kunstimuuseumi suure võlvsaali on oma säravate värvide ja voolavate mustritega täitnud Briti kunstnik Emma Talbot. Tema teostes ei ole inimene maailma keskpunktis, vaid osa loodusest ja suuremast tervikust, mille kõik osad on omavahel tihedalt seotud. Näitusel "You are not the center of attention" on väljas suuremõõtmelised siiditrükimaalid, ruumilised tekstiilteosed ja joonistused. Koos moodustavad need tervikliku keskkonna, milles külastaja saab liikuda justkui kunstniku mõttemaailma sees. Teoste lahutamatuks osaks on käsitsi kirjutatud tekstid, mis avavad uusi tähenduskihte ja vaatenurki. Emma Talboti töid näeb HAMis kuni 25. aprillini.
Tasuta külastuspäev kuu viimasel reedel (27.11.2026; 29.1 ja 26.2.2027)
-
Kiasma

Suurnäitus „Neljavärviline unenägu“ kutsub rännakule läbi värvika unemaastiku, kus tegelikkus ja kujutlus põimuvad, tähendused nihkuvad, vormid muutuvad ja sõnad jäävad kogemusele alla. Just nagu unenägudes, mis poevad hinge, ent trotsivad selgitamist.
Näituse aluseks on valik Soome Rahvusgalerii rikkalikust, üle 43 000 teosega kogust. Kahel korrusel avanev väljapanek esitleb 49 kunstniku loomingut, sealhulgas teoseid, mida pole Kiasmas ammu eksponeeritud. Näitus julgustab lähenema kunstile vabalt ja eelarvamusteta – ilma vajaduseta kõike lõpuni mõtestada. Kohtumine kaasaegse kunstiga võib olla tähendusrikas ka siis, kui kogemust ei saa sõnadesse panna.
Näitust saab nautida kuni 10. jaanuarini.
Oliver Beeri kõlade projekt "Koobas"
Briti kunstniku Oliver Beeri suurteos The Cave toob Kiasmasse eelajaloolise koopa atmosfääri ja ainulaadse akustika. Video-ooper on filmitud Lõuna-Prantsusmaal asuvas Font-de-Gaume’i koopas, mille seinu kaunistavad ühed maailma vanimad koopamaalingud. Teoses esitavad kaheksa lauljat oma varaseimaid lapsepõlve muusikalisi mälestusi. Hällilaulud, rahvalaulud ja voodoo-meloodiad täidavad näitusesaali, luues elamuse salapärasest koopast, kuhu pääsevad vaid vähesed. Teoses astuvad üles muusikud Rufus Wainwright, Woodkid, eee gee, Mélissa Laveaux, Hamed Sinno, Jean Christophe Brizard, Mo'Ju ja Michiko Takahashi. Beer juhendas neid kasutama koopa loomulikku akustikat, mis võimendab heli mitmekordselt. Kunstnik seadis nende laulud ümber uueks mitmehäälselt kõlavaks tervikuks. Installatsioon koosneb 16 helikanalist ja kaheksast videoprojektsioonist. Näitusel on väljas ka Beeri maalid, mis on loodud heli tekitatud vibratsioonide abil pigmenti lõuendil liigutades. Näitus on Kiasma 5. korruse saalis kuni 28. märtsini.Kiasma tasuta külastuspäevad on iga kuu esimesel reedel.
-
Sinebrychoffi muuseum

Sinebrychoffi muuseumi keldrisaalis jutustab näitus "Anna Sinebrychoff – oma ajast ees" loo erakordsest 19. sajandi Soome ärinaisest ja filantroobist.
Pärast abikaasa surma asus ta juhtima Sinebrychoffi õlletehast enamusaktsionäri ja nõukogu esimehena. Mõjuka matriarhina eiras ta oma ajastu soolisi norme, juhtides edukalt suurettevõtet, toetades kunsti ning tehes ulatuslikku heategevustööd. Tema pärand elab edasi Sinebrychoffi kunstimuuseumis, mis põhineb perekonna erakogul ja ajaloolisel kodul. Annat portreteeriti korduvalt ning iga teos annab tunnistust tema väärikusest ja autoriteedist. 19. sajandi Soome kuulsaim portreemaalija Albert Edelfelt lõi temast neli maali, mis on nüüd esmakordselt koos vaatajate ees. 1890. aastatel tellis Anna veel kaks portreed kunstnik Gunnar Berndtsonilt – need teosed on avalikkuse ees esimest korda.
Näitus jääb üles kuni 29. augustini 2027.
Mathias Withoos ja Rooma
Näitus "Paabulind aias" (Peacock in the Garden), tutuvustab Hollandi maalikunstniku Mahtias Withoosi (1627–1703) loomingut ning tema seoseid Rooma kunstieluga. Mathias Withoos kuulus nende Hollandi kunstnike hulka, kes otsisid inspiratsiooni Itaaliast. Ta liitus Roomas kunstnikeühendusega Bentvueghels (tõlkes Linnuparv), mille liikmeteks olid peamiselt Hollandi ja Flaami kunstnikud. Rooma ja Itaalia mõjud jäid Withoosi loomingut saatma kogu tema karjääri vältel. Näitusel saab näha kunstniku iseloomulikku käekirja, kus lopsakad taimekooslused, eksootilised loomad ja elust pulbitsev loodus põimuvad Rooma maastike ning arhitektuursete motiividega. Withoosi natüürmordid ja maastikud loovad ainulaadse maailma, kus loodus ning linnakeskkond sulanduvad poeetiliseks tervikuks. Lisaks Mathias Withoosi teostele on väljapanekus esindatud ka teiste tuntud Bentvueghelsi liikmete looming. Nende hulgas on Caspar van Wittel, Jan Both ja Cornelis van Poelenburgh.
Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini 2027.
Tasuta sissepääs iga kuu viimasel reedel kell 15.00–18.00.
-
Taidehalli

Tulekul: Jiri Gelleri täiuslik maailm
Mahukas retrospektiivnäitust annab ülevaate Jiri Gelleri loomingust alates 1990. aastate lõpust kuni uusimate teosteni. Skulptor Jiri Geller (kodanikunimega Jiri Holopainen) on üks rahvusvaheliselt tuntumaid uuema põlvkonna Soome popkunsti esindajaid. Geller on tuntud oma tehniliselt meisterlike ja sageli provokatiivsete teoste poolest, milles ta ühendab mängulisuse, huumori ja ühiskonnakriitika. Esmapilgul meenutavad tema tööd täiuslikult viimistletud tootedisaini esemeid, kuid nende taga peituvad erakordne tehniline meisterlikkus, suur töömaht ja omanäoline kunstiline nägemus. Näitusel on väljas mitmed suuremõõtmelised installatsioonid, sealhulgas eskalaatoriteos God Says No, hiidlainet kujutav The Big Time ning Battle of the Worlds, mis kutsub külastajaid osalema veidras lauajalgpallimängus. Mässumeelse punkrokkari hingega Geller balansseerib oma loomingus mängulisuse ja tõsiduse vahel. Tema teosed võivad korraga võluda ja ärritada, kutsudes mõtlema eksistentsi ja tarbimiskultuuri üle.
Näitus on avatud 21. novembrist 2026 kuni 10. jaanuarini 2027.
Tasuta sissepääs 4. ja 18. detsembril kell 16.00–18.00.










