Veoeeskirjad

Firma jätab endale ja oma esindajatele nii maal kui laevadel õiguse keelduda vedamast reisijat, kes võib olla ohtlik teistele reisijatele, piirata nende õigusi või põhjustada firmale ühel või teisel moel lisakulutusi. Laeva esindajad võivad keelduda vedamast joobnuid või häirivalt käituvaid isikuid.
Reisijad peavad turvalisuse ja korra säilitamiseks järgima Viking Line’i korraeeskirju ja laeva juhtkonna antavaid korraldusi. Korraeeskirjadega saab tutvuda Viking Line’i kontorites, sadamates ja laevadel.

Veotingimused kohandatakse koos Soome matkakorraldajate alaliidu registreeritud ühingu ja tarbijakaitsevoliniku nõupidamisel 4. mail 1995 dateeritud valmisreisitingimustega valmisreisilepingutesse, milles Viking Line ABP on vastutav reisikorraldaja, ent nii, et veotingimusetel on valmisreistingimuste ees esimus.

Reisijate ja pagasi üldised veotingimused

Viking Line’i laevadel kehtivad reisijate veol alljärgnevad eeskirjad:

1. Vedaja on veoteenust osutava laeva omanikfirma Viking Line ABP. Veoleping kehtib kõnealuse firma ja reisija vahel.

2. Reisija ei saa loovutada oma piletiga kaasnevaid õigusi mitte kellelegi teisele. Neil, kes on muretsenud pileti teiste isikute vahendusel, on õigus nii piletile kui ka õigus tunnustada neid veotingimusi.

3. Pagasi all mõeldakse kõiki esemeid, sh reisija arvel veetavaid liiklusvahendeid; välja arvatud juhul, kui nende kohta on sõlmitud eraldi veoleping, veokiri või konnossement. Käsipagasiks loetakse pagas, sh elusloomad, mida reisija hoiab oma kajutis, kannab kaasas või peab mingil muul moel oma valduses. Sama puudutab sõidukis või selle peal veetavaid kaupu.

4. Reisija võib vedada endaga kaasas mõõdukal hulgal pagasit. Kui pagas, sh käsipagas võib põhjustada mingit ohtu või vajab erilist hoolitsust, peab reisija sellelt vedajat enne reisi algust teavitama. Vedaja jätab endale õiguse sellise pagasi vedamisest keelduda.

5. Reisija on kohustatud täitma reisi ajal laeva turva-ja sisekorraeeskirju. Nimetatud eeskirjade täitmist valvab laeva juhi valitud isik, sh ka turvamees. Vedaja jätab endale õiguse keelduda vedamast reisijat, kes võib põhjustada vedajale lisakulutusi, ohustada teiste inimeste tervist või mingil muul moel piirata kaasreisijate õigusi. Laeva esindaja võib keelduda vedamast joobnud või häirivalt käituvaid reisijaid nii teel sihtkohta kui tagasi. Kajutipileti lunastanud reisija vastutab kõigi kahjude eest, mis tema piletile märgitud aja vältel kajutis on tekitatud.

6. Kui reisija ei lähe reisile või katkestab selle, tuleb tal kokkulepitud piletihind ikkagi tasuda. Pileti täishinda ei pea maksma, kui reisija on haigestunud või kui tal on mõnel muul mõjuval põhjusel osutunud võimatuks reisi alustada või seda lõpuni kaasa teha ja vedajale on sellest aegsasti teatatud. Sellisel puhul nõutakse siiski sisse 10% pileti hinnast.

7. Auto, mis ei ole hiljemalt 30 minutit enne laeva kokkulepitud väljasõiduaega laevale sõitmiseks valmis ning üle 2,4 m kõrgusega sõiduk, mis ei ole hiljemalt 45 minutit enne laeva kokkulepitud väljasõiduaega laevale sõiduks valmis, kaotab õiguse broneeritud autokohale. Ootel autoks märgitud auto saab õiguse autokohale üksnes siis, kui laevas on ruumi.

8. Kui vedaja või mõni tema vastutusel olija on süüdi mingis eksimuses või hooletuses, on ta kohustatud korvama reisija surma või vigastadasaamisega tekitatud kahju või reisija pagasile tekitatud kahju. Sama puudutab ka kahju, mida tekitatakse reisija või tema pagasi hilinemisega.

9. Reisija, kes on saanud vigastada või kelle käsipagas on kahjustatud või on ta sellest ilma jäänud, on kohustatud tegema avalduse kahjude ulatuse ja selle kohta, et kahju või kaotuse on põhjustanud veo ajal toimunud sündmus ning et kahju või kaotus on tingitud laevafirma veast või hooletusest.

10. Vedaja ei ole kohustatud korvama raha, väärtpabereid, kunstiesemeid ega muud eriti väärtuslikku pagasit, kui ta ei ole võtnud seda enda säilitada.

11. Vedaja veaks või hooletuseks ei loeta tehnilise rikke, ilmastiku- ja liiklustingimuste tõttu või muudel force majeure’i laadsetel põhjustel (vt ka punkti 16 tagapool) tekkinud kahju.

12. Kui vedaja vastutus siiski leiab asjakohast kinnitust, jäävad sellele omati allpool loetletud piirid:
a) inimkahjude puhul kõige rohkem 175 000 SDR iga surma või vigastada saanud reisija kohta;
b) reisija vedamise hilinemisega põhjustatud kahju puhul kõige rohkem 4150 SDR reisija kohta;
c) käsipagasi kaotuse, hilinemise või kahjustada saamisega põhjustatud kahju puhul kõige rohkem 1800 SDR reisija kohta;
d) sõiduki kaotuse, hilinemise või kahjustada saamisega põhjustatud kahju puhul kõige rohkem 10 000 SDR iga sõiduki kohta;
e) muu pagasi kaotuse, hilinemise või rikkumisega põhjustatud kahju puhul kõige rohkem 2700 SDR iga reisija kohta;
f) sellise eriti väärtusliku pagasi, mille vedaja on võtnud enda säilitada, kaotuse, hilinemise või rikkumisega põhjustatud kahju puhul kõige rohkem 6750 SDR.
Eespool mainitud summad puudutavad ikkagi konkreetset üksikut reisi. Vedajal on alati õigus apelleerida seaduslikele globaalsetele piirangueeskirjadele.

13. Reisijal on kaotuste ja kahjustuste puhul seaduslik omavastutus allpool loetletud summade ulatuses:
a) 150 SDR iga kahjustada saanud sõiduki kohta;
b) 20 SDR muu pagasi kahjustuse kohta;
c) 20 SDR hilinemisest põhjustatud kahju kohta.
Omavastutus arvatakse kannatatud kahju või kaotuse määrast maha enne punktis 12 loetletud korvamispiiranguid.

14. SDR-i all mõeldakse Rahvusvahelise Valuutafondi määratletud erilist rahasummade kassast/kontolt väljavõtmise õigust, mis muudetakse rahaks selle päeva kursiga, mil vastutus garanteeritakse või kui makse aset leiab (Special Drawing Rights – eriõiguste reserv; SDR-ühik). SDR-i väärtus on ära toodud igapäevastes valuutakursinoteeringutes ning oli 14. 12.2006 1,15 EUR ja 10,29 SEK.

15. Erinevalt eespool mainitust ei loe vedaja ennast vastutavaks allpool loetletud juhtudel:

a) reisija isiklik ja hilinemisega seonduv kahju ajal enne reisija saabumist laevale ja pärast tema maale astumist;

b) käsipagasi, sh ka sõiduki või selles või selle peal veetava pagasi kaotust, hilinemist või kahjustada saamist ajal enne reisija saabumist laevale ja pärast tema maale astumist;

c) kaotust, hilinemist või kahju, mis on tekkinud teise laevaomaniku veokorra ajal juhtunud sündmuse läbi – juhul, kui on selgesti eeldatud, et kogu veo või teatud osa sellest teostab keegi teine eelnevalt nimetatud laevaperemees kui siin mainitud vedaja. See puudutab ka juhtumeid, kus reisijal on õigus kasutada mõnda teist vedajat.

16. Vedajal on õigus teostada vedu ka mõne muu laevaga kui kuulutustes mainitu või piletil märgitu, samuti teha muudatusi sõiduplaanis ja kalduda marsruudist kõrvale selliste tingimuste tõttu nagu tehniline rike, ilmastiku- ja jääolud, dokkimine, mereõnnetus vm liiklustingimused, mille eest vedajal ei ole võimalik vastutada (Force majeure).

17. Laeva juhtkonnal ja meeskonnal, teenistujatel ja agentidel, laadijatel ja teistel, kelle eest vedaja vastutab, on samuti õigus apelleerida eespool mainitud punktidele sätestatule, millega vedaja on vastutusest vabastatud või tema vastutust on piiratud. Samad punktid kehtivad ka siis, kui vedaja vastu esitatud nõue ei põhinegi veolepingul.

18. Reisija või pagasi veo puhul võidakse vedaja vastutusele võtmise nõuet sisaldav hagi algatada hageja valikul ainult kas Soomes või Rootsis:

selle ringkonna teise astme mereõiguse kohtus, kus vedaja on registreeritud või kus toimub tema põhiline äritegevus, või

selle ringkonna teise astme mereõiguse kohtus, kus paikneb vedaja ja reisija vahelise veolepingukohane lähte- või sihtsadam. Lisaks selles punktis eelnevalt öeldule – Rootsi lipu all sõitvatele laevadele laienevad kohtupaiga asjus Rootsi mereseaduse sätted.

19. Kohaldatava seaduse määrab kohtu asukoht (st kehtivad vastava riigi seadused).

20. Reisija või tema õigustes isik peab viivitamatult pärast seda, kui ta on teada saanud tingimustest, mis võivad olla korvamisnõude aluseks, teatama neist kirjalikult vedajale. Võimalikud hagid aeguvad, kui vedaja vastu ei ole esitatud seadusega ettenähtud korras hagi allpool loetletud tähtaegade möödumisel:
a) reisija surmal, kehavigastusel või veo hilinemisel põhinev korvamisnõue – kahe aasta möödumisel pärast maaleastumist, kahe aasta möödumisel surmajuhtumist või sellest, kui see oleks pidanud aset leidma; kui surmajuhtum leidis aset pärast reisija maaleastumist, siis kolme aasta möödumisel maaleastumisest.
b) kadunud või rikutud pagasi, sh käsipagasi korvamisnõue, samuti pagasi veoga hilinemise korvamise nõue – kahe aasta möödumisel sellest, kui pagas maale toodi; või kui pagas on reisi ajal kaotsi läinud, siis sellest kuupäevast, kui pagas oleks pidanud maale toodama.

21. Muus osas kehtivad vastavalt Soome ja Rootsi mereseaduse sätted.

22. Need veotingimused kohandatakse koos Soome matkakorraldajate alaliidu registreeritud ühingu ja tarbijakaitsevoliniku nõupidamisel 4. mail 1995 dateeritud valmisreisitingimustega valmisreisilepingutesse, milles Viking Line ABP on vastutav reisikorraldaja, ent nii, et veotingimustel on valmisreistingimuste ees esimus.

VIKING LINE ABP